smartAD | smartBLOG

Internetireklaami ROI on telereklaamist kõrgem

2011-11-08T15:39:00.001+02:00

Online-reklaam toob kiirema müügikasvu ja kõrgema lühiajalise investeeringutasuvuse (ROI) kui telereklaam, näitas GfK meedia efektiivuse uuring. Võrreldi kaheksat tarbekaupade (FMCG) reklaamikampaaniat, et teada saada, missugune meedia-mix annab tulemusi kiireks müügikasvuks ja seeläbi kindlaks võimaluseks turundusinvesteeringute tagasiteenimiseks.

Üks uuringu peamisi järeldusi on interneti keskmiselt tõhusam mõju lühiajaliseks müügikampaania investeeringu tasuvuseks kui on offline-meediat kasutades. Online-meedia keskmine ROI on 75%, printmeedial 66%, outdooril 53% ja telereklaamil 43%.

Internetis näidatav videoreklaam tõi keskmiselt tagasi investeeringutelt 81% (YouTube'i reklaami ROI 84%), mis on pea kaks korda kõrgem tavalisest telereklaamist.

Babita Earle, GfK digitaal-meedia strateegiajuht ütles, et järgnevatel aastatel online-meedia kulutused peavad oluliselt suurenema ja on tähtis, et meediaplaneerijad saaksid kvaliteetset teavet ja andmeid, et optimeerida kulutusi nii online- kui offline-meediale. Valminud uuringu tulemused aitavad turundajatel ümber hinnata eelarveid, et ära kasutada internetimeedia efektiivsuse eeliseid.

Nõuetekohaselt elluviidud internetireklaamikampaaniad mängivad olulist ja unikaalset rolli marketingi-mix'is, olles toeks tele-, prindi- ja välireklaamidele. Internet on tõhus viis tabamaks raskesti kättesaadavaid tarbijaid, kes kipuvad põgenema traditsiooniliste kanalite vaateväljast. Pole kahtlust, et internetireklaam peab olema osa tuleviku meediakampaaniatest, et jõuda efektiivselt uute ja kasvavate sihtgruppideni, nentis Earle.

GfK on globaalne turu-uuringute organisatsioon, mis pakub kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uuringulahendusi ning faktipõhiseid konsultatsioone. GfK Media Efficency Panel on üleilmne online-käitumise ja meedia kasutamise mõõdik, mida kombineeritakse ostukäitumisega. Valimis on 15 000 leibkonda. Internetikasutust jälgitakse osalejate arvutisse paigaldatud brauseri laiendusega.

smartAD Äripäeva Turunduse TOPi esikolmes

2011-10-12T19:31:00.001+03:00

Äripäeva iga-aastase tublimate turundajate TOPis skooris reklaamivõrgustik smartAD kahes kategoorias. smartAD saavutas 2010.aasta internetikeskkondade edetabelis teise koha. Esikoha sai Delfi.

2010.aasta reklaamitulu teenijate tabelis olime kolmandad Delfi ja TV3 järel.

Küpsised (cookies) me arvutis

2011-10-12T19:20:00.000+03:00

Reklaamivõrgustikus veebisaidi omanikuna ja reklaamivõrgustikus reklaamijana läheb varem või hiljem jutt küpsistele. Miks salapärased cookie'd meid jälitama on pandud ja kuidas cookie'd arvutikasutaja privaatsust mõjutavad räägib Rando Rannus Best Marketingile.

Cookie ehk eesti keeles küpsis on arvutitesse veebibrauseri poolt salvestatav andmeblokk, mis jätab meelde külastaja ja temaga seotud käitumisajaloo - mida külastaja tegi ja kus lehtedel käis. Näiteks kui inimene külastab Facebook’i ja märgib linnukese „jäta mind meelde“, siis Facebook salvestab külastaja arvutisse küpsise. Sama juhtub Amazoni, Google'i, smartad.eu ja praktiliselt kõikide e-teenuste puhul, mida me igapäevaelus kasutame. Küpsiseid on võimalik arvutist kustutada, kuid Eestis teeb seda heal juhul 1% külastajatest.

Kuigi enamus tööstustharus tegutsevaid inimesi tunnistab, et cookie’d on vajalikud e-äride toimimiseks, siis üha enam on inimesi, keda häirib teatav jälitustegevus, mis sest, et see on mittepersonaalne. Seetõttu algatas ka Euroopa Komisjon eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi muudatuse, mis sätestas, et iga liikmesriik peab ise reguleerima kas ja kuidas cookie’de kasutamine on lubatud. See omakorda viis olukorrani, kus liikmesriigid hakkasid rakendama väga erinevat õiguspraktikat. Näiteks Holland sätestas, et cookie’sid tohib salvestada ainult siis, kui on inimeselt küsitud teadlik nõusolek, Rootsi aga piirdus inimeste teavitamiskohustuse nõudega. Pikemalt Best Marketingis.

smartAD otsib asjalikke ja pädevaid inimesi oma IT-tiimi!

2011-07-22T10:56:00.010+03:00

Veebirakenduse arendaja
Tööd leiab veebirakenduste arendaja, kelle peamiseks ülesandeks on uue toote välja töötamine.

Pakume

osalemist huvitavas rahvusvahelises tarkvaraprojektis
osalemist tootearenduses
otsustamisvabadust oma töö korraldamisel ja tehniliste otsuste tegemisel
head võimalust õppimiseks ja enesearendamiseks
asjalikke, kogenud ja nooruslikke kolleege
paindlikku tööaega ja -kohta
väärilist tasu

Kandidaat peab oskama või omama soovi õppida järgmist

agiilsed arendusvõtted

pidev integratsioon (continuous integration)
extreme programming / SCRUM

jQuery või analoogid
UML ja rakenduse dokumenteerimine
No-SQL andmebaasid (näiteks Cassandra)

olla varem kokku puutunud

Java, PHP, JavaScript
SQL (MySQL, PostgreSQL)
HTML / CSS

osalenud (soovitavalt suuremahulises) tarkvaraloome protsessis
omada või olla pooleli omandamas kõrgharidust IT valdkonnas
pakkuma välja asjakohaseid ja nutikaid lahendusi probleemidega võitlemisel
võimeline iseseisvalt ülesandeid kokkulepitud aegadeks lahendama
omada soovi ja lusti teha kvaliteetset tarkvara

Arenduse peaarhitekt

Tööd leiab veebirakenduste arenduse arhitekt, kelle peamiseks ülesandeks on uue toote välja arendamine ja selle konkurentsivõimelisena hoidmine.

Pakume

osalemist huvitavas rahvusvahelises tarkvaraprojektis
tootearenduse protsessi tüüri juures olemist
otsustamisvabadust arendusmeeskonna töö korraldamisel ja tehniliste otsuste tegemisel
head võimalust õppimiseks ja enesearendamiseks
asjalikke, kogenud ja nooruslikke kolleege
paindlikku tööaega ja -kohta
väärilist tasu

Kandidaat võiks osata või omada soovi õppida järgmist

No-SQL andmebaasid (näiteks Cassandra)

olla varem kokku puutunud

Java, PHP ja muude veebirakenduste tehnoloogiatega
UML
SQL (MySQL, PostgreSQL)
HTML / CSS

osalenud (soovitavalt suuremahulises) tarkvaraloome protsessis, soovituslikult liidri rollis
omada kõrgharidust või pikka kogemust IT valdkonnas
pakkuma välja asjakohaseid ja nutikaid lahendusi probleemidega võitlemisel
võimeline anda adekvaatseid hinnanguid arendustöödele ning pidada kinni kokkulepitud tähtaegadest
omada soovi ja lusti teha kvaliteetset tarkvara

Võta ühendust Priit Kivinurmega telefonil 512 7125 või e-postil priit.kivinurm@smartad.ee

smartAD on üle Baltikumi

2011-06-06T12:07:00.004+03:00

Meil on hea teatada, et Eesti suurim internetireklaamivõrgustik smartAD laienes üle Baltikumi. 2008. aasta kevadel tegevust alustanud Eesti kapitalil põhinev smartAD alustas sel kevadel tegevust Leedus, olles eelmisel aastal avanud kontori ka Lätis. Kolme riigi peale kokku kuulub võrgustikku ligi 500 veebisaiti, mille kaudu tabatakse üle 2.5 miljoni inimese, mis teeb smartAD’ist Baltikumi suurima internetireklaamivõrgustiku.

smartAD’i üks asutajatest Rando Rannus kommenteeris: „smartAD’i käivitamisest alates on olnud meie fookuses regionaalse võrgustiku loomine, selleks et pakkuda pan-Balti klientidele ühtsel platvormil kõrge kvaliteediga teenust üle riigipiiride. Kuigi konkurents on Lätis-Leedus Eestiga võrreldes teravam, on neil turgudel suurem kasvupotentsiaal - seda internetireklaamituru kui terviku osas.“

Antud uudise kontekstis on paslik välja tuua IAB pressiteade globaalse internetireklaami turu rekordkäibest 2011. aasta I kvartalis. Eeldatavasti omab globaalse turu kasv otsest mõju ka Baltikumi turu kasvule ning seda juba 2011. aastal.

Uuring: 80% internetikasutajatest otsivad tervisealast teavet

2011-02-11T09:52:00.001+02:00

Alles hiljuti läbi viidud uurimiskeskuse Pew ja California Tervishoiufondi uuringust selgus, et üha enam inimesi otsib internetist terviseaalast teavet ning et e-posti ja otsingumootorite kasutamise järel on see populaarsuselt kolmas võrgutegevus.

Kõige sagedamini otsivad sellist teavet hooldajad (uuringu korraldajate sõnul on enamik valmis rohkem pingutama teiste kui iseenda nimel), naised, noored täiskasvanud ja vähemalt osalise kõrgharidusega inimesed. Tervisealaste päringute seas on populaarsuselt esikohal teave mitmesuguste haiguste kohta (66%), millele järgnevad ravimeetodid ja -protseduurid (56%).

Internetikasutajad otsivad endiselt kõige sagedamini teavet haigusnähtude ja raviviiside kohta.

66% internetikasutajatest otsib teavet kindla haiguse või tervisehäire kohta (läbi aegade kõige populaarsem päringuteema).
56% internetikasutajatest otsib teavet kindlate ravivõtete või -protseduuride kohta.
44% internetikasutajatest otsib teavet arstide ja muude tervishoiutöötajate kohta.
36% internetikasutajatest otsib teavet haiglate ja muude tervishoiuasutuste kohta.

Pea pooled ehk 48% internetist tervisealast teavet otsinutest tegid seda viimati kellegi teise jaoks, 36% iseenda jaoks ja 11% nii iseenda kui kellegi teise jaoks. Mehed ja naised kasutavad sel põhjusel internetti enamvähem ühepalju: tervisealaseid päringuid teeb 73% meestest ja 75% naistest. Ent mis puutub sellise teabe otsimisse kellegi teise jaoks, siis on harjumuspäraselt esikohal just naised: kui naistest kasutab kellegi teise heaks internetti 86%, siis meestest 73%.

Pikema kokkuvõtte uuringust ning uuringu enda leiab siit.

Kuigi antud uuring on tehtud USAs, leiame, et see peegeldab meie hinnangul suures osas ka Eesti inimeste veebikäitumist, mistõttu on äärmiselt oluline, et reklaamsõnumid, mis aitavad suunata inimeste otsuseid jõuaksid ka relevantse konteksti juurde. Eesti puhul on selleks kolm suurimat terviseportaali Kliinik.ee, Arst.ee ja Inimene.ee. Tulevik näitab, kui kiiresti vallutab ravimireklaam Eesti interneti.

smartAD käivitas terviseportaalide reklaamivõrgustiku

2011-01-14T15:42:00.004+02:00

Eesti suurim internetireklaamivõrgustik smartAD käivitas koostöös Eesti suurimate terviseportaalidega Arst.ee, Inimene.ee ja Kliinik.ee uue terviseportaalide reklaamivõrgustiku, mis peaks täitma reklaamiturul oleva turuniši käsimüügiravimite ja muude tervisetemaatilistele teenustele-toodetele sihitatud reklaamikanalina. Kolme terviseportaali ühine külastatavus on ligi 150 000 unikaalset külastajat kuus, mis katab enamiku tervisest huvituvad inimesed Eestis. Loe Best Marketingist

Konkurentsivõime edetabelis viies koht

2010-09-22T13:16:00.002+03:00

smartAD meeskonda ühendav ettevõte Against All Odds OÜ saavutas 2009.aasta üldises Eesti Konkurentsivõime edetabelis 5-nda koha http://www.konkurents.ee/edetabelid-2010-4/

Konkurentsivõime edetabelit koostatakse erinevate majandusnäitajate alusel. Edetabelis niivõrd kõrge koha saavutamine näitab, et oleme teinud õigeid otsuseid ning liikunud õiges suunas. See on saavutatud suure pühendumuse ja õigete juhtimisotsuste tegemisega. Siinkohal ei tasu unustada meie partneritest veebisaite kui ka kliente, kes on meid usaldanud ning ilma kelleta me poleks saanud seda tulemust saavutada.

Eesti suurim interneti reklaamivõrgustik kolis

2010-08-05T10:21:00.002+03:00

2008. aastal turule tulnud ning tänaseks Eesti suurimaks interneti reklaamivõrgustikuks kasvanud smartAD võttis suvel ette oma kontori kolimise. Nüüd võib meid leida Lutheri kvartalist Vana-Lõuna 39-2. Kõik kontaktandmed (telefonid, e-mail jm) jäid endisteks.

"Oma kolimisprojekti võtsime ette tulenevalt reaalsetest vajadustest - meie meeskond on kasvanud ning kasvab lähiajal veelgi. Suurte tegude elluviimiseks oli vaja leida suurem ning veelgi inspireerivam keskkond" kommenteeris kolimist smartAD arendusjuht Priit Kivinurm.

"Lutheri kvartal jäi meile silma ka kui Eesti loovtööstuse ühe tõmbekeskusena. Siia on viimasel ajal koondunud mitmed reklaamiagentuurid nagu näiteks Vatson Wunderman, DreamGrow, Tabasco ja Social Fox Media ning ega kaugelgi pole Baltika kvartalis resideeruvad Tank ja OKIA. Loodetavasti tekib lähikonnas paiknemisest ka sünergia uute ideede ja ühiste projektide näol" lisas smartAD müügijuht Rando Rannus.

Muljed Golden Hammerilt

2010-06-22T07:36:00.001+03:00

Best Marketingi lehel on üleval muljed ja kommentaarid tänavu 10.-11. juunil Riias toimunud rahvusvaheliselt reklaamifestivalilt Golden Hammer.

Rando Rannus, smartAD: "Käisin teist aastat järjest Golden Hammeril, kuna oleme smartAD'i äri Lätti laiendanud ja seetõttu oli soov lähemalt näha, kuidas sealne reklaamimaailm tegutseb. Lisaks esinesin Golden Hammeril internetireklaaminduses toimuvaid negatiivseid arenguid puudutava temaatilise ettekandega." Täismahus kommentaari saab lugeda Best Marketingi lehelt.

Internetireklaamivõrgustiku klikk on väärtuslikum

2010-03-20T12:51:00.003+02:00

Mihkel Lauk MRM'ist avaldas huvitava artikli teemal reklaamivõrgustik vs mainstream meedia, kus tõdeb, et reklaamivõrgustikest on võimalik saada väärtuslikumat kontakti (klikki).

PS Siinkohal oleks oluline mainida, et me pole omalt poolt kuidagi mõjutanud MRMi taolist arvamust avaldama.

Failure of imagination

2010-01-26T09:33:00.001+02:00

2009.aasta märksõnaks majanduses peetakse üsna konsensuslikult efektiivsust. 2010.aasta on alanud ning on paras aeg mõtiskleda 2010.aasta tõenäoliste jõujoonte üle. Nii mõnedki pakuvad 2010.aasta kujundajaks efektiivsust, aga on ka neid, kes pakuvad märksõnaks asjade teistmoodi tegemist. Paraku ei ole neil teistel valdavalt aimu, kuidas asju teistmoodi teha. Ning seetõttu on need teised oma praktilises tegevuses äravahetamiseni sarnased nendega, kes näevad 2010.aasta kujundajana jätkuvalt efektiivsust. Ja see asjaolu teeb mind põhjusega murelikuks, sest tundub, et taaskord on meid alt vedamas kujutlusvõime. Kujutlusvõime puudumine põhjustab paraku aga kõige tõsisemaid tagajärgi. Vahest üks kuulsamaid kujutlusvõime puudumise tagajärgi on 9/11 nime all tuntuks saanud rünnak kaksiktornidele. Uurimiskomisjoni raport nimetab nimelt just failure of imagination’it 9/11 rünnaku võimalikuks saamise peamise põhjusena.

Mis siis aga ikkagi teha, et me aasta lõpus ei peaks noruspäi tõdema, et ka 2010.aastat kujundas peamiselt ikkagi efektiivsus. Kes nüüd küsib, et mis sellel efektiivsusel siis häda on, sellele vastan teemasse pikemalt laskumata, et efektiivsus (ingl. k. „efficiency“) on hea tööriist majanduse jooksutamiseks normaaltingimustes. Aga majandusele uue hingamise andmise tööriistaks ta ei sobi, sest sama asja lihtsalt odavamalt tegemine ei muuda sisuliselt midagi.

Et mu vastus esitatud küsimusele ei jääks abstraktsele tasemele, võtan järgnevalt vaatluse alla 2010.aasta internetireklaaminduses ehk siis valdkonnas, mida tõesti tunnen. Internetireklaamindus on suurepärane näide veel ka seetõttu, et siin möllas efektiivsuse diktaat terve 2009.aasta ning paistab, et lõviosa tegutsejaid on minemas sama meelestatusega vastu ka 2010.aastale. Maakeeli öeldes, tegutsetakse hinnatasemel, mis on kohati isegi alla omahinna (sellest on põgusalt kirjutanud ka Jüri Kaljundi oma blogis), ette vaadatakse vaid kuu või paar, kärbitakse kõikjalt ja kõike, kasumiootust sisuliselt ei ole, püütakse lihtsalt ellu jääda. On vaid lootus, et nälg teeb nutikaks.

Enamus eestlastele on teada, kust pärineb ja mida tähendab ütlus – kord Vestmann peal ja Piibeleht all, siis jälle Piibeleht peal ja Vestmann all. Internetireklaaminduses on Piibeleheks olnud reklaamitellija ja Vestmanniks reklaampindade omanik. Kuni 2008.aastani oli Eestis reklaampindade omanik selgelt peal, dikteerides kõiki olulisi turu arenguid. MASU toel pääses aga peale reklaamitellija. Ja igati ootuspäraselt ning isegi teatud mõttes ju õigustatult nõuab ta nüüd kõikide nende aastate eest, mil ta all oli, kompensatsiooni. Selleks kompensatsiooniks on siis need samad omahinnast madalamad hinnad. Reklaampindade omanikud ei oska vastata muuga kui püüda muutuda aina efektiivsemaks ja efektiivsemaks. Aga sellel kõigel on oma hind, nagu eelpool mainisin. Paistab nagu tegemist oleks nõiaringiga. Aga tegelikult paistab see nõiaringina vaid neile, kel puudub kujutlusvõime. Need, kes suudavad näha muudki, kui vaid seda, mida silm hoomab, näevad, et kogu see Vestmanni ja Piibelehe omavaheline võitlus on ise üldse üks tõsine kõrvalekalle reaalsest pildist. Nimelt on vähemalt Eestis algusest peale sellelt pildilt puudunud veebikülastaja s.t. tegelane, kes peaks ju olema kogu selle loo peategelane. Kuidas ikka on nii kaua olnud võimalik mööda vaadata tõsiasjast, et internetireklaaminduses on jätkusuutlikud vaid lahendused, mille keskmes on veebikülastaja ehk potentsiaalne tarbija. Käsi püsti, kes arvab, et Delfi, Postimees.ee, Äripäeva Online jne valitud lahenduse keskmes on veebikülastaja. Ja käsi püsti, kes on reklaamitellijana tõepoolest rahul neis keskkondades läbiviidud kampaaniate ROI-ga? Kusjuures, ma ei ole siinkohal üksnes kriitiline nende keskkondade valitud lahenduse suhtes. Olen kriitiline ka veebikülastajate suhtes, sest ilma nende otsatu tolerantsita poleks see asi nii kaua saanud kesta.

Seega, mis võiks aasta 2010 tuua internetireklaaminduses? Veebikülastaja põhisuse kõiges ja kõikjal. 2010 võiks olla reklaamide sihitamise ehk veebikülastaja osas austuse ülesnäitamise aasta ja seda mitte mingi kampaania korras. Majanduses tuleb rääkida ikka tegude keeles. smartAD’i nimel julgen ma kinnitada, et me teeme ka 2010.aastal kõik endast sõltuva, et Vestmanni ja Piibelehe omavahelises võitluses ei jääks peategelane pildilt sootuks välja. Kusjuures, ma olen üsna kindel, et varem või hiljem tulevad meid selle eest tänama ka reklaamitellijad ning reklaampindade omanikud, sest vaata kuidas tahad, internetireklaaminduse võrrand on kolme muutujaga võrrand ning Tambovi koefitsiendi kasutamine kolmanda muutuja asemel pole jätkusuutlik lahendus.

Priit Kivinurme artikkel avaldati Best Marketingi blogis.

smartADi meeskonna jõulutervitus

2009-12-20T20:30:00.006+02:00

Kustutage tuled, pange küünlad põlema ja tõmmake kardinad eest, et lumine õu oleks paista...Võtke tops kuuma glögi…Nõjatuge mõnusalt tugitoolile…Ja vajutage PLAY nupule.

Soovime teile mõnusaid valgeid jõule! Teie smartADi pere

Ära joo õlut, räägi temaga

2009-12-02T11:58:00.000+02:00

Õllereklaamid on ühed mu vaieldamatud lemmikud. Paljud neist kinnitavad mulle, et inimese andekusel pole ikka piire. Võtame kasvõi meilgi mõni aeg tagasi TV-s korra jooksnud Heinekeni reklaami. Kui ma esimest korda seda reklaami Youtube’is nägin, pidin peaaegu naerukrambid saama. Vaatasin seda reklaami kohe mitu korda järjest.

Ka eestimaised õllereklaamid väärivad teostuse poolest mitu korda vaatamist. Näiteks Saku Originaali „Sõprade värk“ on esteetiliselt igati nauditav reklaam. Või võtkem näiteks A. Le Coq’i reklaam „Paradise“. Ma pakun, et nii mõnigi mees leiab sellest reklaamist episoode, mis tunduvad talle kahtlaselt tuttavad, sest umbes-täpselt sellisena ta ongi maist paradiisi endale ette kujutatud.

Ja ometi olen ma selliste reklaamide suhtes üha enam kriitiline. Miks? Sest õlle reklaamid hakkavad oma olemuselt üha enam sarnanema Coca-Cola imedemaa reklaamidega. Ja mis selles siis halba on, võiks ja peaks selle peale küsima. Halb on see, et ühepoolselt nii jõulise unistuspildi maalimine röövib meilt ära tarbija ja toote vahelise dialoogi tekkimise võimaluse. Kes mind ei usu, see küsigu Karini Golubevilt (Rocki ja Carlsbergi brändijuht, Saku Õlletehas), mis on ta üks suurimaid tööalaseid muresid 2010. aastal? Küsige, miks ta ütles WAZZUP? 2009 üritusel, et tarbija jaoks on Saku lihtsalt üks toode Selveri riiulil. Et dialoog puudub ja et 2010. aastal on Saku turunduse eesmärk tarbijaga dialoogi suurendada.

Järgmine loogiline küsimus võiks ja peaks olema, et miks sellised unistuspildid tapavad dialoogi. Sellele küsimusele on juba märksa raskem üheselt vastata ja minu arusaamist mööda on see vastus otseselt seotud ka tarbijaskonna kultuurilise taustaga. Peter Burke, üks uue kultuuriajaloo loojatest ning siiani selle valdkonna üks peamiseid teoreetikuid ja praktikuid ning ka eesti keeles ilmunud raamatu „Kultuuride kohtumine“ autor, väidab, et ümber saab istuda ainult õigesse pinda. Saan aru, et iga Maalehe lugeja pahvatab nüüd selle peale, et see on ju siililegi selge, aga ju siis on siil meist kohati targem, sest see, mis meile Saku ja A. Le Coq’i reklaamidest pahatihti vastu vaatab, pole küll tegevus, mida võiks nimetada istutamiseks õigesse pinda. Illustreeriva materjalina olgu siinkohal esile tõstetud näiteks see A. Le Coq’i reklaam. Sellise unistuspildi peale ei oska enamus meist muud teha kui ohata või õhata. Ohe on aga teatavasti kindel märk dialoogi lõppemisest. Seega väidan ma, et kui õlletootjate eesmärk on tarbija ja toote vahel dialoogi tekitamine, siis tuleb lõpetada meie poole ülal pool kirjeldatud viisil pöördumine.

Mina näiteks alustaksin Eestimaise õlle reklaami välja mõtlemist ilmselt sellest, et otsiksin välja kõik sellised Andrus Kivirähu kirjatükid, kus ta portreteerib eestlast. Vaataksin üle filmid „Malev“ ja „Tulnukas“ ning kuulaksin üle näiteks sellised kodumaised räpilood nagu Cool D „Eestlased“ ja Toe Tag’i „Palju õnne, inimesed“. Ja siis mõtleksin, et kuidas inimeste poole pöörduda nii, et tulemuseks oleks dialoog, mitte ohkamine või õhkamine.

Muide, mul on õlletootjatele omalt poolt kohe ka üks konkreetne kontseptsioon välja pakkuda. Ja see lähenemine ühilduks väga hästi ka praegu Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidava kampaaniaga „Palju sina jood?“. Nagu mu kirjatüki pealkiri juba reedab, siis kampaania üleskutse oleks - Ära joo õlut, räägi temaga! Ja-jah, see on parafraseering ühest omaaegsest sotsiaalkampaaniast „Ära löö last, räägi temaga“, aga see pole praegu sugugi kõige tähtsam asjaolu. Palju tähtsam on see, et taolisse üleskutsesse on juba algosakesest peale dialoogi taotlus sisse kirjutatud. Milline täpselt antud kampaania loovlahendus olla võiks, see polegi praegu ehk kõige olulisem. Tähtis on hoopis see, et kampaania oleks ülesehitatud selliselt, et inimesed saaksid soovi korral ka jagada neid jutte, mida nad õllega räägivad või rääkinud on. Viitasin eelnevalt Andrus Kivirähule ja teen seda siinkohal uuesti, sest minu arvates õnnestus taaskord just temal ühes oma hiljutises kirjatükis suurepäraselt ära seletada eestlaste ja alkoholi suhte sügavam kontekst. Kivirähk kirjutab oma EPL’i kolumnis, et: „Joomisega on kahjuks üldse raske sõdida, sest seda pahet ümbritseb mingi humoorikuse ja muheduse vatt. Purjus mees on rahvapärimuses pigem koomiline kui kole tegelane. Lisaks on ta otsekui kärbseseeni söönud šamaan, kes joovastavate ainete mõjul end maast lahti rebib, igapäevasele silmakirjalikkusele sülitab ja „tõtt räägib”. Mõelgem kõige kuulsamale Eesti joodikule Liblele, kellele tahetakse Palamuse jõe kaldale ausammas rajada.“ Kui nüüd siia konteksti lülitada veel Rocki ja Carlsbergi brändijuhi WAZZUP? 2009 üritusel avalikkuse meelestatuse kohta öeldu – on tuntav vastuseis alkoholiga seotud küsimustele. Saku peab end kaitsma, mõtlema sotsiaalsele vastutustundlikkusele ning samal ajal kasumit teenima – siis saamegi pusle kokku. Ma usun, et enamus meist on kuulnud ja nõustub vanarahva tarkusega – vähem möla, pikem samm. Kujutage nüüd ette inimest, kes antud kampaaniast inspireeritult hakkab rohkem õllega rääkima. Rohkem möla tähendab aga ju lühemat sammu (antud juhul siis lonksu). Sellega peaks olema nii avalikkuse kui ka Tervise Arengu Instituudi vaikiv poolehoid saavutatud. Ja saavutatud saavad ka õlletootja kui äriühingu eesmärgid – tekib reaalne dialoog tarbija ja toote vahel (mis põlistab vahest ehk isegi kõige paremini tarbijat toote külge) ja kasvab ka toote läbimüük, sest tarbija eelistab poes õlu, millega ta saab rääkida. Kusjuures, rääkida „keeles“, mida ta oskab. Seega, hea teostuse korral võiksid hundid söönuks saada ja lambad terveks jääda küll.

Priit

EMT on võtnud jälje üles

2009-11-10T09:59:00.001+02:00

Mõni nädal tagasi kirjutasin ühe tõesti sündinud loo pealt kokku EMT kuvandi probleemi käsitleva analüüsi. Minu üllatus oli suur (ja kahtlemata meeldiv), kui vaid nädalake hiljem ilmusid eetrisse hinnale rõhuvad EMT reklaamid. Ei, järgnev lugu ei ole sellest, kuidas EMT salaja minu e-kirju loeb :). Järgnev on professionaalsest huvist sündinud mõttevirgutus, mis püüab konkreetset üksikjuhtumit analüüsides ära aimata trendi. Huvitav, kuidas EMT rahvas tegelikult selle jälje üles võttis?

-----Original Message-----
From: Priit Kivinurm
Sent: Friday, October 30, 2009 12:43 PM
To: smartAD
Subject: Mõttevirgutus: EMT pakkumine

Tervitus!

Saadan teile edasi EMT poolt tehtud pakkumise. Tegemist on minu arvates nii mõneski mõttes kaasa mõtlemist vääriva juhtumiga.

-----Original Message-----
From:
Sent: Monday, October 19, 2009 4:59 PM
To:
Subject: EMT pakkumine

Tere

Vastavalt meie kokkuleppele saadan Teile ülevaate EMT pakkumise.

Kõneaja sooduspakkumine kuni 31.10.2009!

Pakume Teile 1000 kr eest kõneaega, kui vormistate MinuEMT 60,120,180,300,600,1200,2400 või Noova95,85,80,75,70 paketti. Soodustus jaguneb võrdselt nelja kuu peale ja kehtib Eesti-sisestele kõnedele; soodustus ei kehti eritasulistele numbritele ja välismaale helistamisel. Samuti kehtib soodustus nendele pereliikmetele, kes tulevad teistest mobiilvõrkudest EMT võrku.

Vastust ootama jäädes.

Müügikonsultant

AS EMT

Esimene huvipakkuv mõttekoht on see, et EMT reageeris sellise pakkumisega alles peale seda, kui inimene oli Tele2-es esitanud avalduse EMT-st Tele2-te üle tulla. Mõtlemisväärseks teeb selle asjaolu just see, et see inimene oli vähem kui kuu aega tagasi oma endiselt töökohalt oma numbri enda nimele tagasi registreerinud ja seega oli tema näol tegemist EMT nö värske erakliendiga. Ehk siis, EMT-l oli kuu aega tagasi suurepärane võimalus sellele inimesele arvestatav pakkumine teha, aga mingil põhjusel ta ei teinud seda. Minu hüpotees on, et EMT on välja töötanud kaks erinevat nn kliendiprogramm. Üks on nende klientide jaoks, kes soovivad ise EMT-ga liituda ja teine nende jaoks, kes soovivad mõne teise operaatori juurde üle minna. Ja jutt (s.h. hinnad), mida nende kliendiprogrammide raames räägitakse on üsna erinev.

Siis teiseks. Alguses mõtlesin, et see (operaatori vahetamise soovist teada saamine) on nüüd küll lootusetult hiljaks jäänud hetk, aga kui jälgisin selle inimese reaktsiooni, siis hakkasin oma esmaseisukohas kahtlema. Kui poleks mind ja minu kindlat veendumust olnud, siis oleks Tele2 ilmselt pika ninaga jäänud. Minu hüpotees siinkohal on, et EMT on välja arvestanud, et neil on äriliselt mõttekam teha kindlalt lahkuda soovijatele arvestatav pakkumine, kui pakkuda lahkumismõtteid mõlgutavatele klientidele täiendavaid soodustusi. Täiesti omaette küsimus on muidugi see, et kuidas neid lahkumismõtteid mõlgutavaid kliente ennetavalt üldse võimalik tuvastada oleks.

Kolmandaks köitis mu tähelepanu EMT pakkumise iseloom. Savisaart me küll sõimame, et ta ostab endale 500 krooni lauale ladudes pensionäride toetust, aga EMT puhul peame me sellist pakkumist täiesti aktsepteeritavaks. Kusjuures, kui hakkame mõtlema, siis ka pakutava raha päritolu mõttes pole nendel pakkumistel mäekõrgust vahet. Savisaar võtab selle raha Tallinna eelarvest ehk meie maksudest, EMT aga oma eelarvest ehk sisuliselt oma klientide rahakotist. Mõlemal juhul käiakse (tõsi küll, erinevate uste kaudu) meie rahakotis.

Neljandaks. Mida rohkem ma mobiilioperaatorite turul toimuvasse süvenen, seda enam näen ma paralleele poliitikaga. Ka poliitika on kohati nii ekspertiisikeskseks muutunud, et poliitikutel ei õnnestu ka hea tahtmise korral lihtsate inimestega asja olemusest rääkida. Vaadake näiteks seda Minu EMT kliendiprogrammi ja mõelge, kas üks mitteanalüütik ikka suudab endale kokku panna kõige soodsama paketi? Kas teie suudaksite? OK, teie suudaksite, aga kas te viitsiksite sellega jändama hakata? Ei, lihtsam on selge sõnaliselt rahaga lajatada. Ja seda nii poliitikas kui mobiilioperaatorite turul. Täiesti omaette küsimus on siinkohal, et kas see kõik ikka peab nii keeruline olema. Näiteks mobiilioperaatorid on minu arvates küll ise vee nii sogaseks ajanud. Poliitika puhul ma selles nii kindel ei ole.

Viiendaks. Jälgisin huviga ka enda mõttearengut peale EMT pakkumisega tutvumist. Kui mul ei oleks olnud isiklikku kogemust ja kogemuse poolt kinnitatud veendumust, et Tele2 on hetkel ikka kõige odavam operaator, siis oleksin ehk isegi soovitanud sel inimesel EMT-s jätkata.

Minu kõige praktilisem järeldus kõigest eelpool öeldust on, et kui EMT saaks kuidagi inimesi veenda selles, et möödas on need ajad, kui EMT oli röövellikult kallis, siis sellest tõuseks neile just äriliselt kasu, sest kuidas päriselt selle asjaga on, seda suudavad sellises sogases vees välja arvutada üksnes matemaatikaprofessorid. Seega, TASKUKOHANE EMT võiks vabalt olla MINU EMT-le järgnev äriloogikast lähtuv kliendiprogramm.

Priit

Milline on digi-eestlane?

2009-10-20T13:50:00.000+03:00

Avaldasime äsja Aegis Mediaga ühisartikli Best Marketingis. Lähemalt võid lugeda eestlaste digikäitumisest siin.

Sündinud viisakusest

2009-10-01T11:24:00.000+03:00

Minu käest on korduvalt küsitud, et kas smartAD suudab end ka adblockist läbi murda. Olen sellele küsimusele alati vastanud omapoolse küsimusega „milleks?“. Kas selleks, et lihtsalt tõestada, et me suudame või selleks, et teadlikult ajada marru adblocki kasutajad? Ja mis kasu võiks meie „saavutusest“ tõusta reklaamitellijatele?

Aga kasu pole sugugi ainus mõõdupuu, millega me erinevate lähenemisnurkade väärtust hindama peaksime. Eksisteerib ka selline nähtus nagu viisakus.

Mõtisklust viisakuse ja kasulikkuse tasakaalust internetis saad lugeda siit

Rich Media ei olegi nii "Rikas" nagu võiks arvata

2009-09-18T14:52:00.000+03:00

Nate Elliott on hästi kokku võtnud DoubleClick-i Rich Media aruande. Vaata siin.

Uuringuperioodi jooksul 40% kasutatud bänneritest oli GIF või JPEG formaadis, 55% flash ja ainult 5% kasutatud lahendustest sellised, mida võib klassifitseerida kui rich media. Üllatavalt tuli välja, et kõige efektiivsem formaat brändireklaami puhul on vanakooli GIF või JPEG. Seega brändingu puhul ei pruugu flash ja videobännerite tegemisse investeeritud raha ennast alati õigustada.

smartAD otsib superstaari

2009-08-28T15:57:00.001+03:00

Oleme viimase aasta jooksul kiirelt kasvanud ning kavatseme seda ka jätkuvalt teha. Seetõttu otsime oma tiimi aktiivset ja teotahtelist müügiinimest, kes teab, mis on internet ja mis on reklaam ning seejuures mõistab klientide muresid kõige sügavamal tasemel ja oskab neid igatpidi nõustada. Kui sa leiad, et just sina oled see, kes soovib kasvada koos kiirelt areneva ettevõttega siis saada oma LinkedIN'i profiil või CV aadressil rando.rannus@smartad.ee

Lisaks oleme liikumas Eestist väljapoole ning otsime Lätti ambitsioonikat tegevjuhti. Kui sa tead kedagi, siis saada järgnev kiri neile:

We are looking for young and ambitious professional with entrepreneurial spirit who has a desire to build and grow the smartAD business in Latvia and who is looking for challenges in internet marketing field. The person should preferably have marketing background and speaks fluently Latvian and English languages. If you find this advertisement thrilling please send your LinkedIN profile link to: rando.rannus@smartad.ee

Esimene kandidaat saatis oma oskuste demonstreerimiseks video:

Bännerid ei ole surnud!

2009-08-28T10:08:00.000+03:00

Neuromarketingis avaldati alles hiljuti uuring, mis näitab, et bänneri pimeduse teema on ülehinnatud, kuna bännerid omavad tugevat (alateadvuslikku) mõju brändieelistusele. Loe lähemalt sellest uuringust siin.

Kuidas sotsiaalsed võrgustikud raha teenivad?

2009-08-21T09:27:00.000+03:00

Jun Loayza on kirjutanud väga ülevaatliku artikli sellest, millised on sotsiaalsete võrgustike raha teenimise võimalused. Ta toob välja 5 erinevat mudelit, mis kõik on vähemal või rohkemal määral kasutusse võetud erinevate sotsiaalsete võrgustike poolt.

http://mashable.com/2009/07/14/social-media-business-models/

IAB viimane statistika USA internetireklaamituru kohta

2009-07-28T08:44:00.000+03:00

PwC koostab koos IAB-ga regulaarset statistikat USA internetireklaami turu kohta. Vaata viimase perioodi lühikokkuvõtet siit:

http://www.iab.net/about_the_iab/recent_press_releases/press_release_archive/press_release/pr-033009

Huvitav on, et banner advertising on püsinud 2007 ja 2008 stabiilselt 33% peal (sellest banner ads 21% ja rich media 7%). Lead Generation on moodustanud stabiilselt 7% turumahust.

Paika on pidanud trend, et kriisi tingimustes on reklaamitellijad otsinud efektiivsemaid ja mõõdetavamaid viise reklaamimiseks ja suunanud rohkem raha interentireklaami.

Otsingusõnade klikihindade trendid USAs

2009-07-19T19:22:00.001+03:00

ClickZ on avaldanud keskmised otsingusõnade klikihinnad USAs erinevate valdkondade kaupa. Vaata siin.

Huvitav on see, et võrreldes maiga näitavad juunis hinnad õhkõrna kasvu. Sama tendents jooksis läbi ka Google eelmisel nädalal avaldatud Q2 2009 finantsaruannetest. Google raporteeris, et võrreldes esimese kvartaliga kasvasid klikihinnad 5%.

Teine huvitav info, mis ClickZ-i andmetest välja jookseb, on see, et finantsteenuste klikihinnad on olulisemalt kõrgemad võrreldes teiste valdkondadega.

Huvitav oleks saada samasugust klikihinna statistikat Eesti turu kohta. Arvestades asjaoluga, et Eesti turg on väga väike, siis teoreetiliselt peaksid hinnad siin olema kõrgemad. Samuti oleks huvitav teada, millised on klikihinnad erinevate valdkondade lõikes.

Lekkisid Twitteri finantsprojektsioonid

2009-07-19T19:02:00.001+03:00

TechCrunch on saanud kätte Twitteri finantsprojektsioonid, mis näitavad, et tulusid oodatakse juba selle aasta kolmandas kvartalis ning aastaks 2013 prognoositakse kasutajate arvuks 1 miljard.

http://www.techcrunch.com/2009/07/15/twitters-financial-forecast-shows-first-revenue-in-q3-1-billion-users-in-2013/

Me pole kindlad, kas tegemist on üldse õige dokumendiga, kuid see artikkel on tekitanud juba suure diskussiooni TechCrunch-is.

Kui reaalsed need numbrid teile tunduvad? Meile endale tunduvad need numbrid üsna küsitava väärtusega.

Kui tasuta on "tasuta turundus"?

2009-04-20T09:01:00.000+03:00

Eelmisel nädalal toimus Altexis koostöös Pärnu Konverentsidega üks huvitav Eesti blogijate kokkutulek, kus arutati erinevaid e-teemasid s.h. internetiturundusest. smartAD meeskonnast osales üritusel Rando, kelle muljed sellest üritused olid järgmised:

Laudkond kuhu sattusin hakkas hekseldama teemal "Kuidas teha internetis suuri tegusid vähese rahaga (võrreldes traditsioonilise meediaga)?" Kuigi arutelu väljus peagi etteantud teema raamidest jäi mulle endale mõttesse mõlkuma üks õhku kerkinud teemaarendus - nimelt kui tasuta on "tasuta turundus". Selle viimase all mõtlen tegevusi, mille eest ettevõte raha välja ei käi nagu näiteks blogimine ja selle kaudu enda maine kujundamine. Kui vähegi peab paika Marveti poolt välja öeldud 80/20 reegel, siis iga blogi kirjutamisele aeg tuleb korrutada 5'ga. Kui oma tööd teha sisukalt, siis ühe artikli kirjutamisele võib vabalt kuluda 1-1.5h ehk siis kokku ettevalmistusega kuni 1 tööpäev... ja kui nädalas ikka paar-kolm artiklit kirjutada, siis on tegemist 0.5 töökohaga,mille keskmine kulu Eesti tingimustes oleks 200-300 000 krooni aastas (arvestatud on keskmist palka, maksusid ning üldkulusid ühe töötaja kohta). Selle raha eest saaks aga juba teha väga korraliku reklaamikampaania....

Muidugi tuleb arvesse võtta ka tulemusi, mida blogimine endaga kaasa toob s.t. kui palju (regulaarseid) lugejaid ühel blogil on, kas tõuseb seeläbi ettevõtte üldine tuntus teatud märksõnade kaudu, on mingeid efekte ettevõtte käibele jne Ehk lõppkokkuvõttes tuleb teha ükskorralik ROI analüüs oma "tasuta" tegevustele ning võrrelda seda teiste võimalike turundustegevustega.

Võibolla tõesti on mõistlik investeerida blogimisse rohkem kui traditsioonilistesse tegevustesse, aga võibolla ka mitte - kõik sõltub konkreetse ettevõtte olukorrast ning eesmärkidest. Internetiturunduse teemadel nii kitsas kui ka laias perspektiivis saab arutada ka Pärnu Turunduskonverentsil juba mai keskel.

Kohtumiseni Pärnus!

Robin Gurney foto Aivar Ruukeli kaameraga (allikas: Gerd Tarandi blogi)

BusinessWeek: Reklaamivõrgustikud transformeerivad internetireklaamindust

2009-03-18T15:50:00.000+02:00

BusinessWeek-is ilmus huvitav artikkel sellest, kuidas reklaamivõrgustikud on transformeerimas online reklaamindust.
http://www.businessweek.com/magazine/content/09_09/b4121048726676.htm

Valiti Soome parimad veebikampaaniad

2009-03-13T14:39:00.000+02:00

On valitud Soome parimad veebikampaaniad, mis annab päris hea ülevaate, mida Soomes tehakse.

http://www.rekaksois.com/grandone/?sivu=finalistit

Parimad kampaaniad on allosas; enne on veebisaidi kategooriad.

Kui kellelgi on mõtteid, milline töö enim meeldis ja milline mitte, siis palun kommenteerige.

smartADi bännerlahendused leidsid positiivset äramärkimist Äripäeva Turundusblogis

2009-02-01T19:58:00.000+02:00

Äripäeva Turundusblogis ilmus huvitav postitus teemal, mis toimub hetkel Eesti internetimaastikul. Blogi autor, Mihkel Lauk, MRM-ist võrdleb olukorda Aafrikas elavate karjuste omavahelise kemplemisega.

Õigustatult on tehtud kriitikat bännerite märgatavuse kohta suurtes internetikeskkondades ning selle kohta kui palju sellised bännerreklaamid tegelikult üldse korda lähevad.

Ühe lahendusena soovitab blogi autor seitse korda mõelda, enne kui banner üles riputada. Jagame smartADi tiimis 100% seda seisukohta, et korralikult läbimõeldud sõnumid ja loovlahendused koos väiksema arvu bänneritega haaravad paremini veebikülastaja tähelepanu.

Teise alternatiivina pakutakse välja otsida mittetavapäraseid lahendusi, mida inimesed ei tunneta reklaamina, pigem meelelahutusena. Positiivse näitena on toodud välja ka smartAD dünaamilisi bännereid, mida me oma kampaaniates oleme kasutanud.

Kui palju näidata reklaami ühele unikaalsele veebikülastajale?

2009-01-19T21:44:00.002+02:00

Internetireklaamis on üheks miljoni dollari küsimuseks mitmendal bännerinäitamisel klikib külastaja reklaamil. Erinevate uuringute kohaselt on selleks numbriks 1-7. Loomulikult oleneb palju bänneri atraktiivsusest, kuid üldiselt kui peale seitsmendat bänneri näitamist külastaja sellel ei kliki, on üsna selge, et see reklaam ei ole tema jaoks huvipakkuv ning seda ei ole lihtsalt mõtet talle enam näidata.

Kui inimene näeb reklaamikampaania jooksul ühte bännerit ütleme 20 korda, kuid klikib bännerile kolmandal nägemisel, siis näeb ta peale klikkimist reklaami veel 17 korda. Kui tegemist on näitamisepõhise kampaaniaga, siis on reklaamitellija maksnud 17 näitamise eest tühja raha.

Siin on üheks lahenduseks külastajapõhine näitamine. See tähendab seda, et reklaami näidatakse ühele unikaalsele külastajale reklaamikampaania jooksul teatud arv kordi (jäädes siis vahemikku 1-7). Külastajapõhisel näitamisel on 2 suurt plussi – esiteks, oluliselt efektiivsem reklaamiraha kasutamine ja teiseks, oluliselt väiksem veebisaitide risustamine mittesoovitud reklaamiga (kuna üks unikaalne külastaja näeb reklaami ainult piiratud arv kordi, ei muutu see talle ka tüütavaks).

On tehtud ka uuringuid, mis näitavad, et väga paljudel juhtudel (ühe DoubleClick'i uuringu puhul lausa 80% juhtudest) tegelikult inimesed küll näevad bännerireklaami, jätavad selle meelde, aga ei kliki sellel. Mõni aeg hiljem aga lähevad nad reklaamitud firma veebisaidile otse ilma kordagi bänneril klikkimata, mis oleks sinna ise viinud.

Kokkuvõtteks öeldes on meie hinnangul ja ka meie paljude klientide ning partnerite hinnangul külastajapõhine näitamine teatud kampaaniate puhul oluliselt eelistatum lihtsalt näitamisepõhistele kampaaniatele. Kui nüüd veidi reklaami ka teha, siis klientidele ja partneritele vastu tulles loodame lähiajal smartAD infosüsteemi abil käivitada esimesed külastajapõhised kampaaniad.

smartAD külastajapõhine näitamise süsteem saab olema selline, kus me ei kasuta teatud juhtudel ära isegi kõiki nn unikaalseid näitamisi. Me loome nimelt ka nn unikaalsete klikkide piiramise võimaluse. Seega saab kampaaniameister hakata koostama kampaaniaid, kus tingimusteks on:

näita ühele veebikülastajale reklaami maksimaalselt näiteks 7 korda;
lase ühel veebikülastajal klikkide reklaamil maksimaalselt 2 korda.

Seega pole miljoni dollari küsimus enam mitte ainult see, et mitu korda ühele veebikülastajale reklaami näidata, vaid ka see, et mitu korda lasta tal reklaami vastu oma huvi üles näidata.

Best Marketingis ilmus intervjuu smartAD tegijatega

2009-01-12T14:37:00.000+02:00

Best Marketingi veebajakirjas ilmus intevjuu smartAD tegijate Rando ja Priiduga. Link artiklile on siin.

Reklaamigalaktika: Soomes on 40% reklaamidest pärit mustast august või hallilt planeedilt

2008-12-20T20:02:00.000+02:00

Soomes ja UK-s tegutsev internetireklaami uuringufirma Interquest on uurinud internetireklaami mõju ja efektiivsust Soomes ja on välja mõelnud huvitava galaktikasüsteemi, kuidas neid tulemusi presenteerida.

Roheline planeet
Reklaam on siin õnnestunud ja õnnelik. Sellel planeedil puuduvad häirivad reklaamid. Reklaamid on selgelt arusaadavad ja seostatavad reklaamija imagoga. Planeedi elanikud ei ole reklaamidest ärritunud ja tüdinenud. Interquesti uuringu kohaselt vaid 16% 2007 Soome reklaamidest olid pärit sellelt planeedilt.

Sinine planeet
Sellel planeedil suhtutakse reklaamidesse positiivselt ja need on reklaamija jaoks sobivad. Sellel planeedil reklaamijad ei võta riske ja asju tehakse nii nagu neid on alati tehtud. 20% Soome reklaamidest 2007 aastal oli sellelt planeedilt.

Punane planeet
See kuum planet on silmapaistvate ja ärritavate reklaamide galaktilne inferno. Kuuldavasti on just sellelt planeedilt pärit mobiilioperaatorid. 19% Soome reklaamidest 2007 aastal oli sellelt planeedilt.

Kollane planeet
Sellel planeedil usutakse leiba ja tsirkusesse. Reklaamid on lõbusad ja meelelahutuslikud. 6% Soome reklaamidest 2007 aastal oli sellelt planeedilt.

Hall planeet
Sellel planeedil on õnnestunud reklaam teha igavaks. Planeedil toimuvad iga-aastased reklaamiauhindade jagamised, milles on 2 kategooriat: igav ja mittemidagiütlev ning kus on igal aasta palju osalejaid. 24% Soome reklaamidest 2007 aastal oli sellelt planeedilt.

Must auk
See on kustuv täht. Sealt pärit reklaame on vaevu märgata ning need on väga igavad. Väga nutune koht. 15% Soome reklaamidest 2007 aastal olid pärit sealt.

Huvitav järeldus sellest uuringust on, et kogusummas ca 40% reklaamidest 2007 aastal oli pärit hallilt planeedilt või mustast august. Seega arenguruumi peaks jaguma. Huvitav kui sarnane on pilt Eestis?

Suur tänu Sami Vaalale Interquestist selle huvitava materjali eest ja smartAD blogis presenteerimise lubamisest.

Sportgenic toob välja olulisemad kriteeriumid reklaamivõrgustiku valikul

2008-12-04T11:27:00.000+02:00

Sportlastele ja aktiivsetele inimesetele suunatud veebisaitide võrgustik Sportgenic avaldas oma veebisaidil analüüsi sellest, mida tuleks silmas pidada reklaamivõrgustiku valikul. Vaata http://www.sportgenic.com/documents/whitepaper_1.pdf

See on kasulik lugemine kõikidele asjast huvitatutele kindlasti. Eriti see checklisti osa, mis oli ka meie jaoks hea “reality check”.

Üks huvitav lisatähelepanek, mis analüüsist välja tuleb on see, et USAs on vähenemas suurte portaalide reklaamikäive ning suurenemas spetsiifiliste nishisaitide reklaamikäive, kuna veebikülastajad veedavad rohkem aega spetsiifilistel nishisaitidel. Lehman Brothersi ülevaate kohaselt oli möödunud aastal näha 5%st langust suurte portaalide reklaamikäibes samal ajal kui nishisaitide reklaamikäive kasvas 43%. Sarnast tendentsi võib juba mingil määral täheldada juba ka Eestis – Eesti suurima Delfi reklaamikäibed näitavad vähenemise märke, samal ajal kui kogu internetti suunatud reklaamikäive näitab selget kasvutrendi. Meie jaoks on see üsna loogiline protsess kuna klientide jaoks omab aina suuremat tähendust reklaami fokusseerimine ja seläbi reklaamiraha efektiivsem paigutamine.

Oluline mõte, mis veel tasub mainimist on see, et digitaalne marketing muutub järjest intelligentsemaks ning seeläbi muutub järjest olulisemaks reklaamivõrgustiku võimekus pakkuda rätsepatööna fokusseeritud kampaaniaid ning loov ja individuaalne lähenemine igale kampaaniale. Tuuakse välja, et tugevad suhted tuleks luua just selliste reklaamivõrgustikega, kes suuadavad seda pakkuda. :)

Osaluseksperimendi käigus selgus, et smartAD pakub hetkel kõige paremat teenistust Eesti veebisaitidele

2008-10-11T20:18:00.000+03:00

smartAD leidis kajastamist ajakiri Saldo septembri numbris. Kaido Einama reisijutud.com-ist, kes on ka meie üks partnerveebisaitidest, võrdles osaluseksperimendi käigus kui suurt tulu teenib veebisait Google AdSense, Klikivabriku, Textadsi, smartAD ja TravelNow teenuseid kasutades.

Eksperimendi tulemusel selgus, et läbi smartADi kampaaniate teenitud tulu on samas kategoorias Google AdSense ga, kui Google veel eestikeelsete lehekülgede eest maksis. Klikivabrik, Textads ja TravelNow pakkuvad juba olulisemalt väiksemat teenistust.

Ühelt poolt on see muidugi meie jaoks positiivne, et me pakume Eestis hetkel kõige paremat teenistust veebisaitidele. Teiselt poolt ei taha me end panna ühte patta teiste reklaamivõrgustikega. Veebisaitide puhul tahame me pigem rõhutada pikaajalist partnerlust ja tulude jagamist veebisaitidega 50-50 põhimõttel. Meie kogemus on näidanud, et just see on see mida veebisaitide omanikud hindavad – nad ei taha olla pelgalt reklaamipinna pakkujad vaid täieõiguslikud partnerid.

Lisama peaks ka seda, et smartAD ei ole ainult affiliate diile pakkuv võrgustik nagu artiklis väidetakse, vaid tulemuspõhine, mis on palju laiem mõiste. Oluline vahe võrreldes teiste reklaamivõrgustikega on kampaaniate tegemine rätsepatööna vastavalt klientide spetsiifilistele vajadustele, mitte standardiseeritud pakettide pakkumine. Samuti oleme me rohkem fokusseeritud cost per click (CPC) ja cost per action (CPA) mudelile. Lisaks kasutame bänneritena peamiselt väga dünaamilisi erilahendusi, mis statistiliselt annavad oluliselt paremaid tulemusi. Soovi korral saab rohkem infot www.smartad.ee lehelt.

MRM Baltic kirjutab efektiivsusest - reklaamivõrgustikud vs mainstream portaalid

2008-09-13T17:44:00.000+03:00

Mihkel Lauk MRM ist toob välja, et reklaamivõrgustikud on nende kogemuse põhjal oluliselt efektiivsemad võrreldes mainstream portaalidega. Link artiklile on siin.

Vaata ka meie blogi sissekannet samal teemal siin.

Uuest Internet Exploreri versioonist ja privaatsusest internetis

2008-09-12T14:23:00.000+03:00

Internet Exploreri järgmine versioon (IE8) võimaldab oluliselt lihtsamalt ilma jälgi jätmata internetis surfata.

Paljud internetis reklaami müüvad ettevõtted (sh Microsoft ise), saavad koguda elektrooniliselt infot, milliseid veebisaite internetis surfajad külastavad ning kasutada seda infot reklaamide edastamisel. Internet Explorer 8 beeta versioon omab funktsiooni InPrivate Browsing, mis võimaldab internetis surfata nii, et nende arvutis ei salvesta informatsiooni veebisaitide kohta, mida nad külastavad. Ka praegune Exploreri versioon ja Mozilla Firefox 3 võimaldavad internetikasutajatel cookies id blokkida ning kustutada privaatset infot nagu temporary files ja browsing history, aga kumbki nendest programmidest ei võimalda informatsiooni kogumist täielikult blokkida. See võib hakata oluliselt mõjutama nende internetireklaami müüvate ettevõtete tegevust, kes on sellest infost sõltuvad.

Kasutajate informatsiooni koguvad firmad said eelmisel nädalal veel teisegi löögi, tulenevalt avalikkuse hirmust interneti privaatsuse kadumise ees. Sellised firmad nagu NebuAD ja Phorm lootsid sellele, et interneti teenusepakkujad hakkavad edastama neile infot selle kohta, milliseid saite konkreetsed internetikasutajad külastavad ja millised on nende huvid, et saaks hakata neile pakkuma võimalikult sihitatud reklaami. See oleks olnud väga uus lähenemine, kuna reklaam järgneks veebikülastajale kõikidel võrgtustikuga liitunud veebisaitidel, mida ta külastab, erinevalt lahendusest, kus reklaami näidatakse kokku lepitud veebisaitidel kõikidele külastajatele. Samuti oleks see oleks tähendanud ka täiendavat puhast raha interneti teenusepakkujatele. Ehk win-win?

Nüüd aga selgub, et interneti teenusepakkujad ei ole siiski sellise kasutajate info edastamisest huvitatud, või õigemini sellest ei ole huvitatud nende kliendid, ehk interneti tavakasutajad. Samuti, arutatakse hetkel Kongressis, kuidas privaatsust rangemalt reguleerida. Uudis tuli välja ajal, kus NebuAD sai just hiljuti täiendava rahasüsti investoritelt, vaata varasemat blogi artiklit sellel teemal siin. Phormi aktsia on Londoni börsil kukkunud kivina (ca 75%).

Tundub, et privaatsuse küsimus võib nii mõnelegi "innovatiivsele" lähenemisele internetis korraliku hoobi anda. Tänu just privaatsuse probleemile põletab ka rekordilise kasutajate kasvu läbi teinud Facebook siiani riskikapitalistide raha ning pole leidnud veel meetodit kuidas oma kasutajad rahaks pöörata.

smartAD ei jälgi ühegi programmi abil, millistel lehtedel konkreetsed interneti kasutajad käivad. Meie oleme oma mudeli üles ehitanud loogiliste eelduste süsteemile kasutades üldist informatsiooni veebisaitidelt nende kasutajate profiilide kohta. Siiani on see väga efektiivselt toiminud, ning meie hinnangul ei anna väiksematel turgudel jälgimine, milliseid lehti iga individuaalne internetikasutaja kasutab suurt lisaväärtust.

Internet Exploreri beetaversioon omab ka funktsiooni InPrivateBlocking, mis võimaldab blokeerida veebisaitidele tulevat informatsiooni kolmandatelt veebisaitidelt. See funktsioon võib takistada ka teatud tüüpi reklaambännerite ilmumist veebisaidil. Kuna see aga toimib dialoogiakna kaudu, mis küsib internetis surfajalt iga allika kohta eraldi, kas infot veebisaidile lubada või mitte, siis võib arvata, et antud funktsiooni kasutamine on keskmise veebisaidi külastaja jaoks piisavalt tülikas, et seda jooksvalt ja pidevalt kasutada. Seetõttu ei näe me siinkohal esialgu ka ohtu internetireklaami firmadele.

Reklaamivõrgustike osakaal veebisaitide tuluallikana kasvab

2008-08-25T09:40:00.000+03:00

The Interactive Advertising Bureau (IAB) ja Bain Consulting avaldasid hiljuti väga põneva raporti (loe http://www.scribd.com/doc/4747842/Bain-IAB-Digital-Pricing-Research), mis analüüsib reklaamivõrgustike mõju veebisaitidele ja nende reklaamituludele. Teema leidis käsitlust ka Pubmaticu blogis.

Mõned huvitavamad leiud:
- 30% interneti reklaamikuludest (9 miljardit USD aastas) läheb bännerreklaamile (display advertising). Ülejäänud osa moodustavad otsingupõhine reklaam (search advertising), reklaam e-posti teel ja netikuulutused.
- 10% bännerreklaamide näitamiste mahust müüakse otse reklaamiagentuuridele või reklaamitellijatele ning 90% müüakse läbi reklaamivõrgustike.
- Samas tulude poole pealt 70% tulust teenitakse otsemüügist ja 30% müügist läbi reklaamivõrgustike, mis näitab, et läbi reklaamivõrgustike müüdud CPM-id on oluliselt väiksemad võrreldes otsemüügiga.
- Reklaamivõrgustike kasutamine on kasvanud dramaatiliselt. Kui 2006 aastal müüdi reklaamivõrgustike kaudu 5% müüdud reklaamipindadest, siis 2007 aastal on see 30%. Seega reklaamivõrgustikud on osutunud väga kasulikuks ja mugavaks viisiks veebisaitidele reklaamipindade müümisel ning nende osakaal kasvab pidevalt.
- Veebisaitidel on pidevalt suur hulk reklaamipindadest välja müümata. See maht on samas vähenenud võrreldes 2006 aastga just tänu reklaamivõrgustike tegevusele.

Äärmiselt üllatav on see, et CPM hinnad on niivõrd varieeruvad. Keskmine läbi reklaamivõrgustike müüdud CPM oli vahemikus $0.60 - $1.10 võrreldes $10-$20 otsemüügi puhul. Suur nõudlus videoreklaami järele on viinud mitmel juhul 2-3x suuremate hindadeni. Videoreklaami müüakse peamiselt otse, ilma vahendajateta. Samas tuuakse välja ka seda, et vaatamata suurele nõudlusele ei ole osad veebisaidid suutnud videoreklaami osas saavutada kokkulepitud näitamiste mahtusid.

Raportis avaldati arvamust, et praegu on veel suhteliselt vara (still too early in the game), et hinnata täies mahus, millist mõju avaldavad reklaamivõrgustikud reklaamihindadele internetis ja tulude jagamisele. Suured reklaamitellijad alles suunavad oma eelarveid internetti, kuigi see protsess toimub väga suure kiirusega. Samas kuna aina rohkem raha suunatakse läbi reklaamivõrgustike, siis tähendab see suure tõenäosusega keskmiste CPM hindade langust.

Paraku puudutab see uuring ainult USA olukorda. Oleks huvitav teada, milline on olukord Euroopas ja ka Eestis. Eestis müüakse smartAD hinnangu kohalselt läbi reklaamivõrgustike veel suhteliselt marginaalne osa reklaamipindadest.

Tuleb märkida, et nende reklaamivõrgustike, millest siin räägitakse, ärimudeliks on peamiselt pindade edasimüümine ning on seega huvitatud võimalikult madalast nn "hulgihinnast". smartAD on oma ärimudeli üles ehitanud teisiti. Meie võtame veebisaite kui oma starteegilisi partnereid, kellega me jagame reklaamitulud 50-50, seega oleme väga huvitatud sellest, et veebisaidid teeniksid võimalikult palju tulu. Meie praegune kogemus näitab, et enamus kampaaniate puhul suudame me maksta veebisaitidele CPM hinda, mis suurem või vähemalt samaväärne CPM hinnaga, mida veebisaidid teenivad otsemüügi korral. Lisaks tuleb arvestada, et veebisaidid ei pea selle lisatulu nimel suurt midagi tegema.

Silicon Valleys tehakse endiselt internetireklaamiga seotud ettevõtetesse suuri investeeringuid

2008-08-12T10:03:00.001+03:00

San Jose Mercury News toob välja, et 2008 teises kvartalis tehti järgmised investeeringud internetireklaamiga seotud ettevõtetesse.

Federated Media Publishing sai 50 milj dollari suuruse investeeringu Oak Investment Partners ilt, mis tõestab, et raha bloginduses siiski liigub (vt ka postitust Klikivabriku blogis antud teemal). Federated Media Publishing (FM) reklaamivõrgustiku, mille asutajaks on John Battelle, eesmärgiks on aidata just blogisid ja teisi väiksemaid saite oma teel uue generatsiooni meediagigantideks.

Businessweeki info kohaselt kasvas ettevõtte käive 4 miljonilt dollarilt 2006 aastal 22 miljoni dollarini eelmisel aastal. Arvatakse, et selle aasta käive võib juba tulla kuhugi sinna 60 miljoni kanti, mis on imestamistvääriv kasv. Ettevõtte enda sõnul töötavad nad kasumiga alates eelmisest aastast.

Huvitav on ettevõtte juhtide seisukoht, et Google on teatud mõttes interneti ära neednud. Vaatamata sellele, et otsingupõhine reklaam on osutunud äärmiselt edukaks, on samas kogu internetireklaami tööstuse innovatsioon liikunud ainult selles suunas, et panna inimesi rohkem reklaamidel klikkima. Vähem on tähelepanu suunatud sellele, mis saab pärast seda kui inimsed on reklaamil klikkinud, ehk kuidas muuta seda protsessi efektiivsemaks.

Reklaamivõrgustik JellyCloud sai 11.5 miljoni suuruse rahasüsti erinevatelt riskikapitalifondidelt. JellyCloud omab patenteeritud tehnoloogiat, mis võimaldab väga täpselt reklaame sihitada vastavalt veebisaitide võrgustiku kasutajate profiilidele. JellyCloud omab andmebaasi, mis koosneb miljonitest anonüümsetest kasutajaprofiilidest, kellele suunatakse reklaami väga sihitatult tuhandete reklaamitellijate poolt. Ettevõtte enda pressiteate kohaselt saavutavad nad tänu oma sihitamisele ja algoritmidele kuni 20x parema tulemuslikkuse võrreldes sihitamata reklaambänneritega. JellyCloud kasutab saadud täiendavat finantsinvesteeringut selleks, et laieneda rahvusvaheliselt Euroopasse, Austraaliasse ja Aasiasse.

NebuAD on saanud 1.3 miljoni dollari suuruse investeeringu. See on samuti üks kliendikeskne käitumusliku sihitamise võrgustik (behavioral targeting network), mis samuti taotleb võimalikult täpset sihitamist, et reklaam jõuaks õigete klientideni, õigel ajal klientide ostutsüklis.

Mochi Media, reklaamivõrgustik, mis on keskendunud internetimängude (online gaming) saitidele, sai 10 miljoni suuruse investeeringu. Ettevõtte internetileheküljel oleva info kohaselt külastab nende võrgustikus olevaid saite 60 miljonit unikaalset külastajat kuus.

NearbyNow, ettevõte, mis pakub internetireklaami teenuseid mitte-interneti jaemüüjatele on saanud 12 miljoni dollari suuruse investeeringu, erinevatelt riskikapitalifondidelt, muuhulgas ka Draper Fisher Jurvetsonilt.

Jivox, ettevõte mis aitab luua kiirelt ja efektiivselt videoreklaame internetis, sai 10.8 miljoni suuruse investeeringu sellistelt riskikapitali fondidelt nagu Helion Venture Partners ja Opus Capital.

Tegemist pole otseselt internetireklaami ettevõttega aga lihtsalt huvitavaks infoks, et kõikidele eestlastele tuttav LinkedIn on samuti saanud selle aasta teises kvartalis 53 miljoni suuruse investeeringu.

Valesti suunatud reklaam tõrjub internetikasutajad oma lemmikveebisaitidelt

2008-08-06T07:57:00.000+03:00

Hiljuti Opinion Matters poolt läbi viidud sõltumatust uuringust selgub, et koguni 73% veebikasutajatest on lakanud külastamast oma lemmikveebisaiti pealetükkivate ja tüütute reklaamide tõttu. Halvimatena tuuakse välja hasartmängude ja finantsteenuste reklaamid, mis tihtilugu polnud üldsegi sihitatud ning üritasid tabada suurt massi. Uuring paljastas suurima vastuseisu halvasti suunatud reklaamile internetis just nooremate internetikasutajate hulgas.

Eriti käivad inimestele närvidele reklaamid, mis tekitavad kõva heli, veebilehtede pop-upid ja bännerid, mida on raske sulgeda, minimiseerida ning millest on keeruline mööda klikkida.

Antud uuring kinnitab veelkord kui oluline on reklaami sihitamine internetis – massturundus võib kaasa tuua olulisi negatiivseid tagajärgi. Samuti näitab see seda, et reklaamid peavad olema meelelahutuslikud, interneti kasutaja jaoks huvi pakkuvad ning võimalikult vähe häirivad. See on kombinatsioon, mida on keeruline, ent siiski võimalik saavutada.

Uuring näitas ka seda, et nooremad internetikasutajad võtavad aktiivselt omaks videoreklaami. 83% 25-34 aastastest ja 74% 16-24 aastastest väidavad, et nad om vaadanud videoreklaami. Nagu näitab ka USA kogemus, on suhteliselt tõenäoline, et videoreklaami osakaal internetireklaamis tõuseb.

Kuigi meil ei ole võimalik veenduda uuringu statistilises korrektsuses, tunduvad uuringu tulemused loogilised ja mitte mingil juhul üllatavad meie jaoks. Parem reklaamide sihitamine s.t. õigete sõnumite edastamine õigel ajal õiges kohas on ka smartAD’i tegutsemise põhimõte. Täpsem sihitamine omakorda tagab aga paremaid kampaaniate tulemusi ning vähendab riski, et veebisaidi külastajad lahkuksid neile omaseks saanud keskkonnast.

P.S. Tänud meie partnerile surf.paper.ee’st antud artikli lingi edastamise eest – ilma temata poleks seda väikest arvamusavaldust ka siia tekkinud :)

Millal muutub tulemuspõhine tasustamine Eesti veebimaastikul tavapäraseks lahenduseks?

2008-07-08T08:21:00.000+03:00

smartAD on oma tegevuse algusest peale (märts 2008) pakkunud oma klientidele tulemuspõhist tasustamist - peamiselt tellitakse meilt klikipõhist tasustamist, ehk klient maksab iga kliki eest, mida reklaambänneril tehakse. Samadel alustel tasume meie kampaanias osalenud veebisaitidele.

Klikipõhisest tasustamisest on veel enam tulemuspõhisem nö. „lead generation“ mudel, kus klient maksab ainult siis kui toimub tema jaoks soovitud tehing. Lihtsalt klikkimine reklaamil ei pruugi veel reklaamitellija jaoks midagi tähendada, kuigi see on oluline samm edasi sellest kuidas keskmine veebisait täna Eestis reklaamitellijalt raha küsib.

Kui me vaatame suuremaid veebisaite, siis reklaami saab üles panna teatud ajaperioodiks fikseeritud tasu eest, ehk veebisait saab oma raha kätte, vaatamata sellele, kas kampaania oli reklaamitellija jaoks edukas või mitte. Sellega kindlustavad veebisaidid end nö. “downside” riski vastu, kuid mis on olulisem, nad jäävad sellega ilma ka nö. “upside” võimalusest, juhul kui kampaania on edukas.

Juunis toimunud Triobeti jalgpalli EM kampaaniasse oli kaasatud üks populaarne veebisait Eestis, kes üldiselt võtab klientidelt raha fikseeritud hindadega, kuid otsustas peale meiega läbirääkimisi osaleda kampaanias ja proovida ka klikipõhist tasustamismudelit. Antud veebisait osales meie kampaanias ühe nädalavahetuse ja teenis selle ühe nädalavahetusega ca 2x rohkem tulu kui ta oleks teeninud oma tavapärase fikseeritud hindadega.

Loomulikult oleneb ka siin palju sellest kui läbimõeldud on kampaania ja kui atraktiivne on bänner, aga see on asja külg, mida annab mõjutada.

Näiteks on USAs juba ammu internetireklaamis üle mindud tulemuspõhisele tasustamisele. Millal muutub aga tulemuspõhine tasustamine Eesti veebimaastikul tavapäraseks lähenemiseks? smartAD on üks esimesi, kes läbi oma reklaamivõrgustiku seda võimaldab – loodetavasti suudame selle kaudu Eesti netireklaamiturgu veidi kõigutada ning aidata kaasa tulemuspõhisuse juurutamisele.

Mobiilireklaam - kas järgmine valdkond kus leiab aset hüperkasv?

2008-06-27T00:52:00.000+03:00

Võib spekuleerida, et reklaami müük mobiiltelefonide ekraanidele on järgmine valdkond internetireklaami järel, kus leiab aset hüperkasv järgmistel aastatel.

Hiljuti sai Silicon Valley firma Smaato 3.5m USD suuruse riskikapitali investeeringu. Smaato ütleb, et nad eristuvad konkurentidest tänu oma SOMA (Smaato Open Mobile Advertising) platformile, mis võimaldab paremini fokuseeritud reklaami mobiiliseadmetele. Ettevõte teeb koostööd erinevate reklaamivõrgustikega nagu Adconion Media Group (Briti interneti reklaamifirma) ja Third Screen Media (mobiilireklaami firma, mis hiljuti osteti ära AOLi poolt).

Uwe R Feuersenger, Sveitsi ettevõtte Aeris Capitali CEO, kes Smaatosse investeeris, sõnul on nad kindlad, et mobiilireklaamis toimub hüperkasv järgmistel aastatel. See on ka suhteliselt loogiline oletus, kuna mobiiliseadmetelt internetisaitide brausimine on viimastel aastatel kiirelt kasvanud, mis on seotud kiire nutitelefonide (smartphones) leviku kasvuga.

Aprillis andis näiteks teada ka DoubleClick, et nad on tulnud välja uue teenusega DoubleClick Mobile, mis on nende uus reklaamiedastamise süsteem mobiiliseadmetele, mis integreerub suuremate mobiili reklaamivõrgustikega nagu AdMob, Google’s AdSense™, Millennial Media’s premium MBrand network ja Decktrade™ performance network. Uus süsteem aitab mobiilisaitidel täita oma reklaamipindu paremini ja seeläbi teenida rohkem müügitulu. AdMob on puhtalt mobiilireklaamile suundatud võrgustik, kus toimus ainuüksi maikuus 3 miljardit näitamist (võrgustik on kokku esindatud 230 riigis). Millennial Media saavutas mais 2.5 miljardit näitamist.

Siia juurde võib tuua ka selle info, et hiljutise Online Publishers Association küsitluse kohaselt oli pea 35% vastajatest nõus vaatama mobiilireklaame tasuta sisu eest.

Selge on see, et mobiilireklaam on vaid üks spetsiifiline osa online reklaamist. Tulevikus näeme niikuinii lauaarvutite ja mobiiliseadmete üha suuremat integreerumist. Seal kus on vaatajate silmad, sinna järgneb ka reklaam. Ida-Euroopa on selles osas veidi maha jäänud, kuid võib ennustada, et lähiaastatel suureneb ka selles piirkonnas sarnaselt muu maailmaga nutitelefonide kasutamine. Selle protsessiga käib paratamatult kaasas ka mobiilireklaami suurem tähtsus. Ka meie smartADis püüame omalt poolt selleks valmis olla.

Keskmised CPM hinnad näitavad USAs langustrendi seoses majanduskriisiga

2008-06-13T03:31:00.000+03:00

Pubmaticu AdPrice Index peegeldas aprillis üllatavat CPM nõrkust võrreldes veebruari ja märtsiga.

All web sites eCPM ($)
February 2008: 0.45
March 2008: 0.49
April 2008: 0.38

See näitab selgelt, et ka veebireklaam ei ole majanduslanguse suhtes immuunne (nagu seda on näitanud ka Google hiljutine majandustulemuste statistika).

Samas üllataval kombel on suutnud just väiksemad veebisaidid oma eCPMi isegi parandada: Kui veebruaris oli see $1.15, siis aprillis juba $1.29. Väike veebisait on nende mõistes veebisait, mis kogub alla 1 miljoni näitamist kuus.

Arvestades lihtsuse mõttes, et USD kurss on 10, oli aprillis kekmine veebisaitide eCPM 3.80 EEK ja väikeste veebisaitide eCPM 12.90. See teeb siis ühe näitamise kohta vastavalt 0.0038EEK ja 0.0129EEK. Võrreldes Eesti hindadega näeme siin olulisemalt madalamat taset, mis ilmselt on seotud väiksema turu ja väiksema efektiivsusega.

On raske hinnata, milline on veebireklaami tulevik, kuid fakt on see, et aina rohkem reklaamiraha liigub internetti. Loogiliselt võttes peaks sellele majandussurutis pigem kaasa aitama, kuna reklaamitellijad otsivad piiratud eelarve tingimustes efektiivsemaid lahendusi, mida netireklaam selgelt pakub.

Pubmaticu blogis on toodud ka näpunäited, mida veebisaidid saavad ise teha, selleks, et maksimeerida teenitavat reklaamiraha. Selleks on olemas 3 võtmestrateegiat:

1. Suurendada reklaamivõrgustike arvu, millega veebisait seotud on. USAs nt hästi teenivad veebisaidid seotud 5 kuni 7 reklaamivõrgustikuga.
2. Segmenteerida oma veebisait selgelt eristatavateks reklaamikanaliteks, et reklaamivõrgustikud saaksid oma kanaleid
3. Teha rahaks ka väljaspoolt konkreetset georgaafilist piirkonda tulevad külastajad (see toimib rohkem USA veebisaitide puhul, kellel on suur hulk külastajaid väljaspool USA).

Muljetusi Pärnu Turunduskonverentsilt…

2008-05-19T08:50:00.000+03:00

Eelmisel nädalal toimunud Pärnu Turunduskonverentsil oli esindatud ka smartAD’i meeskond. Konverentsi seekordseks teemaks oli siis uue põlvkonna pealetulek ning (meedia)tarbimisviiside muutus praegu ning tulevikus. Üht-teist huvitavat sai kõrva taha pandud ka meil…

Väga huvitav diskussioon tekkis sessioonil „Milline on uue põlvkonna veebikäitumine“. Hoolimata sellest, et veebikäitumisest eriti palju ei räägitud, tekkis mõttevahetus internetireklaamide sisu ja efektiivsuse üle. Hea meel oli näha, et nii Rate.ee looja Andrei Korobeinik kui ka Mängukoobas.ee eestvedajad Jaan Allikvere ja Inessa Josing olid ühel nõul, et lisaks tavalisele bännerreklaamile tuleks tähelepanu pöörata nutikate erilahenduste väljatöötamisele. Tore, et nende mõtted ühtivad meie mõtete ja tegudega…

Lisaks eelnevale tasub esile toomist Aavo Kokk’a ja Villu Järvesoo esitlus Blue Nun veini tulemuspõhise reklaamikampaania läbiviimisest Eesti Päevalehes. Pole just väga palju meediaettevõtteid, kes oleksid valmis vastu võtma taolist riski ning teisalt ettevõtteid, kes on valmis enda raamatupidamist avama teisele osapoolele. Samas oli hea teada, et on olemas ettevõtteid, kes on valmis ca 30% kasumist ära maksta reklaami läbiviijale. Juhul kui mõni ettevõte soovib samalaadset tulemuspõhist skeemi rakendada, siis tasub kontakteeruda ka smartAD’i meeskonnaga – teeme ära!

Ka Google on liikumas rohkem tulemuspõhise reklaami suunas

2008-03-31T08:37:00.000+03:00

Teadaolevalt on 2008 aastal raputanud USA internetireklaami turgu uudis, et Google click-through-rate kasv on stagneerunud. Kasv Veebruaris oli ainult 3% võrreldes aastataguse ajaga. Enne 2008 kasvas aga Google CTR pidevalt 25-40% võrreldes eelmise perioodiga. Seega muutus on olnud väga järsk.

Huvitav on see, kuidas Google ise on oma tulemusi kommenteerinud. "Company said that the drop in CTRs is a result of its efforts to boost the usefulness of each click to its advertisers sales performance". Ehk, tundub, et Google on hakanud rõhuma rohkem kvaliteedile kui kvantiteedile. Internetireklaamis on asjad kõvasti edasi liikunud ja lihtsalt klikkide eest ei ole reklaami tellijad varsti nõus enam väga palju maksma. Reklaamitellijad tahavad näha, et klikid viiksid ka reaalsete tulemusteni ja see on see, millee eest on nad nõus ka maksma. Ka Google on sunnitud oma mudelit muutma, et ajaga kaasas käia.

Analüütikud on eriarvamusel kui kaua võtab aega, et Google enda per-click revenue konverteeruks kasvuks sõltuvalt suuremast klikkide väärtusest reklaamitellijale. Rob Sanderson, American Technology Research analüütik ütles, et per-click revenue kasvab automaatselt kui reklaamitellijad näevad suuremat väärtust iga kliki taga, sest nad on nõus selle eest oktsionil rohkem maksma. "Its not clicks that advertisers are really buying, its what those clicks get them, which is sales conversions". Kui klikk konverteeub reaalseks müügitehinguks, siis näevad reklaamitellijad selles palju suuremat väärtust.

CTR on loomulikult ainult üks osa valemist Google jaoks. Oluline fakt on see, et Google ütleb selgelt välja: "We are trying to make our clicks more worthwile". Nad püüavad mudelit muuta rohkem tulemuspõhiseks ja tõenäoliselt hakata rohkem kasutama lead generationit, sest see on see, mida kliendid ootavad.

Sellest oleme ka meie aru saanud smartADis. Klientidega koostöös selgitame välja, milline on reklaamikampaania soovitav tulemus ning püüame nii palju kui võimalik panna ka reklaami eest tasumise vastavusse reaalselt sooritatud tehingute või muude tulemustega. Mingi aja pärast teeme siinsamas blogis esimese kokkuvõtte, kuidas esimesed sellised kampaaniad läinud on ja kliendid on sellega rahule jäänud.

http://www.smartad.ee/

smartAD hakkab pakkuma tegevuspõhise reklaami (lead generation) mudelit

2008-03-27T07:48:00.000+02:00

smartAD (http://www.smartad.ee/) on koostöös oma klientidega välja töötamas reklaamikampaaniaid internetis, mis sisaldavad endas tegevuspõhise (lead generation) reklaami elemente. Tegevuspõhise mudeli puhul räägime me peamiselt CPA (cost per action) tasustamisest, suht analoogid sellele on CPL (cost per lead) ja CPO (cost per order).

Tegevuspõhise reklaami (lead generationi) puhul makstakse siis kui on teostatud teatud tegevus. Mudeli eripäraks on see, et pole enam vajadust koguda tohutul hulgal näitamisi või klikke. Hea tulemuse tagab õige sihitamine ja läbimõeldud kampaania.

Kuidas tegevuspõhine mudel (lead generation) töötab?
1. Inimene näeb bännerit ja klikib sellel
2. Seejärel juhitakse inimene lehele kuhu ta sisestab teatud info enda kohta - täidab mingi vormi, mis on siis kas reklaami tellija kodulehel, mingil muul selleks spets valmistatud kodulehel või on ehitatud bännerisse -> Selle sammuga on reklaamitellija saanud endale juba potentsiaalse kliendi.
3. Inimene saab teatud informatsiooni reklaamitellijalt (nt automüügi kampaania puhul võib see olla kupong, millega automüüja juures saab ta 5% allahindlust) või hakkab saama infot edaspidi näiteks e-posti teel.

Tegevuspõhine reklaam ei pruugi olla alati kõige ideaalsem valik kliendile (nt ei sobi see brändireklaami puhul), kuid juhul kui soovitakse endale juurde saada kliente või suurendada toodete ja teenuste läbimüüki, siis on tegevuspõhine reklaam ideaalne. Miks? Asja võlu peitub selles, et reklaamitellija kulu enne konkreetse tegevuse toimumist on null krooni. Reklaamitellija maksab ainult siis kui on toimunud tema jaoks soovitud tehing, mida reklaamikampaaniaga sooviti saavutada.

USAs on tegevuspõhine (lead generation) mudel väga levinud ja reklaamitellijad on selle võlu enda jaoks avastanud. Eestis seisab see kõik alles ees ning paljud ei ole isegi teadlikud sellise reklaamvõimaluse olemasolust. Laialdaselt tegevuspõhisele reklaamile üleminek võtab veel ilmselt aega, kuid smartAD on koos uuendusmeelsete klientidega nõus läbi viima reklaamikampaaniaid, mis sisaldavad selgelt juba tegevuspõhise reklaami elemente.

http://www.smartad.ee/

Kuidas Facebook raha teenib?

2008-03-03T08:57:00.000+02:00

Facebook teenib raha CPC (clicks) ja CPM (impressions) põhimõttel.

http://www.facebook.com/ads/?src=fbuk

See on huvitav, et rõhuastust ei ole pandud rohkem tulemuspõhistele tasustamispõhimõtetele (nagu nt lead generation).

Tõenäoliselt on tegemist Facebooki esimeste sammudega oma populaarsuse rahaks tegemisel. Seetõttu tundub ka loogiline, et aluatatakse lihtsamate ja elementaarsemate tulumudelitega. Kindlasti on vaid aja küsimus millal liigutakse sellelt tasemelt edasi.

Facebooki partner Microsoft tuli eelmisel nädalal välja uue lahendusega, mis võimaldab reklaamitellijatel paremini mõõta oma kampaania tulemuslikkust (Engagement Mapping) ja mis läheb kaugemale "last clicked ad" standardist. Arvestades Facebooki seotust Microsoftiga, võib arvata, et seda hakatakse rakendama ka Facebooki reklaamikampaaniates.

Internetireklaami kasv USAs ja Google

2008-03-03T08:23:00.000+02:00

Internetireklaami käive USAs ületas esmakordselt $21 miljardit 2007 aastal. Samas näitavad esialgsed andmed, et kasv on aeglustumas. Suur shokk oli eelmisel nädalal see kui meediasse paisati info, et Google klikkide arv jäi jaanuaris samaks võrreldes detsembriga.

Kas tegemist on majanduse madalseisust tuleneva mõjuga inimeste klikkimisharjumustele (väiksem optimism tuleviku suhtes sunnib vähem klikkima igasugu reklaamidel) või on jõutud tasemele, kus kiire kasvu ajad on möödas? Pigem võib arvata, et tegemist on siiski majanduse madalseisust tuleneva ajutise aktiivsuse langusega. Samuti tuleb arvestada, et hetkel on tegemist siiski ühest allikast tuleva infoga ja räägitakse ainult ühes kuust (jaanuarist). Seega ei tasu veel teha kaugeleulatuvaid järeldusi, et kiire internetireklaami kasvu aeg on möödas ja Google hakkab manduma. Meie hinnangul ei ole see loogiline arvestades turu üldisi perspektiive.

Interactive Advertising Bureau (IAB) ennustab, et internetireklaami käive 2007 aastal kasvas 25% võrreldes 2006 aastaga. Võrdluseks tuues kasvas 2006 aastal interentireklaami käive 35% võrreldes 2005 aastaga. Seega on suht selge, et kasv aeglustub. Analüütikute hinnangul on loogiline, et kasv aeglustub, kuna internet moodustab aasta aastalt aina suurema osa kogu reklaamiturust. Samas moodustab internet endiselt vähem kui 10% USA reklaamiturust, mis tähendab. et kasvu peaks jaguma veel pikaks ajaks.

Emor: Eesti meediareklaamiturg kasvas 1,788 miljardi kroonini

2008-02-26T09:34:00.000+02:00

http://www.emor.ee/arhiiv.html?id=1860

Emori andmetel oli kõikide meediatüüpide puhul oli kasv eelmise aastaga võrreldes üle 20%. Sarnaselt 2006. aastaga võib Internetti pidada meediaturu kõige kiiremini kasvavaks meediakanaliks - reklaamimaht suurenes 2006. aastaga võrreldes 69% võrra.

Reklaamiraha on voolamas intenetti peadpööritava kiirusega. Kas veame kihla, et Interneti reklaam läheb 2008 aastal mööda ajakirjareklaamist?

Milline on Microhoo mõju Veebisaitidele?

2008-02-25T08:39:00.000+02:00

Pubmatic blog Feb 14 sissekirjutuse põhjal.

Viimastel nädalatel on palju kõneainet pakkunud võimalik Yahoo! Ülevõtmine Microsofti poolt. Palju on räägitud tehingu detailidest, antitrust probleemidest, ja mõjust reklaami tellijatele. Üks aspekt, mida pole piisava adekvaatsusega analüüsitud, on mõju Veebisaitidele, ja eriti just nendele Veebisaitidele, kelle tulud sõltuvad olulisel määral just reklaamivõrgustikest oma reklaamipindade rahaks tegemisel.

Google AdSense vajab tugevat ja usaldusväärset alternatiivi. Sellise alternatiivi olemasolu kiirendaks innovatsiooni reklaaminduses, suurendaks reklaami tellijate arvu, laiendaks reklaamindust rahvusvaheliselt, ja suurendaks veebisaitide tulusid. Kõik need trendid suurendaksid veebisaitide tulusid pikemas perspektiivis.

Lühiajaline mõju: Ülevõtmistehing on Veebisaitidele halb

Yahoo! Publisher Network (YPN), mis on alternatiiv Google AsSense süsteemile, on olnud beetaversioonis turul juba üle kahe aasta. Süsteem lükkab enamuse reklaamitellijaid kõrvale, sest näiteks ei paigaldata reklaame väljaspool USA, vaatamata asjaolule, et Yahoo! tegutseb ja on tuntud bränd rahvusvaheliselt. Siseinfo kohaselt lastakse uus YPN välja 2008 aasta suvel, aga on väga võimalik, et seoses ülevõtmisega, see tähtaeg nihkub. Samal ajal Microsoft Content Ads, mis on Microsofti alternatiiv Google AsSense süsteemile, private beta, mis jookseb ainult vähem kui paarisajal veebisaidil. On raske uskuda, et kahe süsteemi ühendamine parandaks kumbagi lahenduse võimekust.

Strateegilise fookuse seisukohast on selge, et Yahoo! ja Microsoft on fookusseeritud rohkem reklaami tellijatele. Üks suuremaid Yahoo! arendusprojekte, Apex, on suunatud otsingu ja display reklaami integreerimisel üheks süsteemiks reklaami tellijate jaoks. Microsofti suurim ülevõtmine siiani on olnud aQuantive, mis on reklaamiagent ja digitaalsete lahenduste pakkuja, ning mis on samuti suures osas keskendunud reklaaamitellijatele.

Yahoo! ja Microsoft saavad endale lubada reklaamitellijatele keskendumist veebisaitide arvelt, sest nad omavad ja opereerivad ise väga palju reklaamipindu, erinevalt Googlest. Suurem osa Yahoo! ja Microsofti saitidest on disainitud nii, et külastajad nendelt ei lahkuks, samal ajal kui Google peamise teenuse (otsing) mõte on saata kasutajaid oma veebisaidilt ära, kui Gmail välja arvata. comScore ja UBS ennustavad, et Yahoo! ja Microsoft said 2007 detsembris 2x rohkem vaatamisi kuus võrreldes Googlega. Seega ühendatud Yahoo! ja Microsoft hakkab tõenäoliselt keskenduma sellele, kuidas omaenda ja ka oma strateegiliste partnerite nagu Facebook ja eBay reklaamipindu rahaks teha.

Pikaajaline mõju: Veebisaidid võidavad, kuid ära sellele lootma jää

Ühendatud jõuna võivad Yahoo! ja Microsoft näha turul piisavalt suurt võimalust, et hakata oma lahendusi suunama ka väljaspoole oma isiklike ja strateegiliste partnerite saitidest. Yahoo! on alustanud seda teed juba selliste ettevõtete nagu Right Media, Blue Lithium ja Maven Networks ülevõtmistega. Igal juhul seoses reklaami keskendumisega aina kitsamatele sihtgruppidele, peavad Yahoo! ja Microsoft leidma võimalusi, kuidas hakata reklaami suunama eemale oma saitidest.

Yahoo! ja Microsoft saavad ühendada oma teadus ja arendustegevuse eelarve mitmes erinevas valdkonnas ja vabastada raha muude projektide jaoks. Raha mis kulus enne otsingusüsteemi, emaili ja infrastruktuuri peale saab kokku tõmmata ja suunata veebisaitidega seotud lahenduste arendamisse. Lisaks sellele omab Microsoft olulisemalt suuremat sularahavaru võrreldes Googlega ning seega rohkem vahendeid investeerimiseks. 2007 aastal oli Microsofti kvartalikasum enam vähem võrdne Google aastakasumiga.

Neli USA suurt ajakirjade kirjastajat loovad oma online reklaamivõrgustiku

2008-02-20T10:59:00.000+02:00

Neli USA suurt ajakirjade kirjastajat loovad oma online reklaamivõrgustiku

San Jose Mercury News tänases artiklis tuuakse välja, et neli USA suurt ajakirjade kirjastajat - Gannet, Tribune, Hearst ja New York Times Co - on loomas oma online reklaami müügivõrgustikku. Tegemist on viimase aja suurima püüdega kraapida tagasi reklaamidollareid, mida aina suuremal hulgal interetti migreerub.

Neli kirjastajat loovad eraldi ettevõtte, mis hakkab müüma reklaamipinda peamiselt ajalehtede interentisaitidel. Ettevõtte peakorter saab olema Chicagos ja hakkab kandma nimetust QuadrantOne. Võrgustikku ei hakka kuuluma sellised suured ajalehed nagu USA Today, ega ka New York Times ise, kes juba iseseisvalt opereerivad märkimisväärset online reklaamibisnest.

Pole avaldatud seda kui palju 4 osanikku on ettevõtmisse investeerinud, kuid on teada, et esialgu hakkab ettevõttes tööle 17 inimest, peamiselt müügiga seotud positsioonidele. Müük, müük ja veelkord müük!.

Süsteem hakkab toimuma nii, et iga ajaleht (kokku kuulub võrgustikku 120 lehte) paigutab teatud hulga standardseid reklaamiühikuid ühtsesse pooli, kust need müüakse edasi reklaamitellijatele. Läbi võrgustiku on võimalik müüa reklaami regioonide aga ka ka uudiste kategooriate järgi - nt nagu sport, äri, tervis jne.

Saab olema huvitav jälgida, kuidas see projekt toimima hakkab. Teatavasti toimus analoogne üritus ajalehtede ühtset võrgustikku luua 1990, kui üritati luua New Century Network-i, kuid see lõppes ebaõnnestumisega. Aeg oli siis muidugi hoopis teine ja võrreldes selle ajaga on toimunud tõeline revolutsioon internetireklaami valdkonnas. Hetkel on juba toimimas ka Newspaper National Network, mis müüb nii trüki kui online reklaami ajalehtede internetisaitidest koosnevas võrgustikus, kuid selles süsteemis ei ole ühtset reklaamiühikute pooli nagu QuadrantOne puhul.

Ajakirjade kirjastajad on juba üle aasta üritanud võidelda reklaamiraha liikumisega internetti. Samuti on negatiivselt mõjunud üldine olukord majanduses. Eelmise aasta kolmandas kvartalis ajalehtede reklaamitulud vähenesid 7.4% (Newspaper Association of America). Tulud trükireklaamist, mis siiani moodustavad 93% ajakirjade tuludest vähenesid 9%, samal ajal kui tulud internetireklaamist kasvasid 21%.

smartAD blogi alustab internetireklaamiga seotud uudiste kajastamisega

2008-02-20T10:34:00.000+02:00

Eestis on tegevust alustamas uus internetireklaami pakkuja smartAD. smartAD hakkab pakkuma eelkõige kliendikeskset, väga fookusseeritud ja erilahendustele suunatud internetireklaami teenust. Vaata lähemalt http://www.smartad.ee/.

smartAD uudiste blogi eesmärgiks on kajastada ja interpreteerida internetireklaami valdkonnas toimuvaid uudiseid ja arenguid.